Kõrvaltegevus

Kõrvaltegevus on igasugune töö olemasoleva töösuhte või väljaõppesuhte kõrval ning töötajad võivad seda üldjuhul teha, sest kutsevabadus hõlmab ka vaba aega. Paljud töölepingud nõuavad siiski, et kõrvaltegevusest tuleb eelnevalt teatada. See kehtib ka foto- ja filmiproduktsioonide puhul.

Teatamine ei tähenda loa küsimist

Erasektoris on teatamiskohustus tavapärane, loakohustus aga erand. Tööandjal peab olema võimalik kontrollida, kas tema huvid on mõjutatud. Selleks vajab ta tegevuse liiki ja mahtu, mitte selle sisu. Üldjuhul piisab asjalikust kirjeldusest, nagu „iseseisev tegevus modelli ja näitlejana, üksikud kohtumised nädalavahetustel“.

Millal võib tööandja vastu vaielda

Tööandja võib kõrvaltegevuse keelata üksnes õigustatud huvide korral. Tüüpilised põhjused on järgmised:

• Tööaeg: Mitme töösuhte korral ei tohi seadusega lubatud maksimaalne tööaeg kokku ületatud olla ning enne tööpäeva algust tuleb kinni pidada puhkeajast.
• Konkurents: Töö otsese konkurendi heaks on tavaliselt välistatud ja seda reguleeritakse lepingus sageli konkurentsikeeluga.
• Töövõime: Põhitöö ei tohi kannatada, näiteks pärast pikka võttepäeva tekkinud üleväsimuse tõttu.
• Tööandja maine: Avalikkusega seotud ametites võib avalikult nähtav tegevus kahjustada mainet. Siin otsustatakse konkreetse juhtumi asjaolude põhjal.

Avalik teenistus ja väljaõpe

Ametnikele kehtivad rangemad reeglid: paljud kõrvaltegevused vajavad luba ning teenistusvälist käitumist võidakse hinnata teenistusõiguslikult. Ka avaliku teenistuse kollektiivlepingute alusel töötades ja ametites, kus puututakse kokku kaitset vajavate isikutega, tuleb olla eriti ettevaatlik. Väljaõppes osalejad võivad kõrvalt töötada seni, kuni see ei häiri väljaõpet ega puhkeaegu.

Diskreetsuse õige hindamine

Teatamiskohustus ei sunni avalikustama produktsioone, platvorme ega pilte. Kes kasutab lisaks kunstnikunime, geoblokeeringut ja eraldi kontosid, vähendab tõenäosust, et kolleegid sellele juhuslikult peale satuvad. Täielikku nähtamatust ei saa aga keegi garanteerida.

Kui tööandja saab sellest juhuslikult teada

Kui kõrvaltegevus tuleb ilmsiks ilma sellest teatamata, on see esmalt lepingulise kohustuse rikkumine. Hoiatus on võimalik, vallandamine aga tavaliselt alles korduvate või raskete rikkumiste korral või juhul, kui õigustatud huve on tegelikult kahjustatud. Kes on tegevusest nõuetekohaselt teatanud, on märksa paremas olukorras. Tööga mitteseotud privaatsele sisule reageerimine on tööõiguslikult rohkem piiratud, kui paljud kardavad. Avalikus teenistuses ja erilise iseloomuga asutustes, näiteks kiriklikes organisatsioonides, võib olukord olla teistsugune.

Kontrollnimekiri enne esimest kokkulepitud aega

• Vaata töö- või väljaõppelepingust järele, kas selles on teatamis- või loaklausel.
• Teata tegevusest enne esimese kokkulepitud aja toimumist asjalikult ja kirjalikult.
• Planeeri võttepäevad nii, et puhkeaeg ja põhitöö ei kannataks.
• Avalikus teenistuses lase enne esimest kokkulepitud aega nõu anda, näiteks ametiühingul või tööõigusele spetsialiseerunud advokaadil.

Lisateavet põhitöö ja võtete ühendamise kohta leiad lehelt Nädalavahetuse kõrvaltöö.