Deepfake

Deepfake on tehisintellekti abil loodud või manipuleeritud pilt, video või helisalvestis, millel on päris inimene olukorras või ütlemas midagi, mida pole kunagi juhtunud. Kõige sagedamini paigutatakse nägu võõrale kehale. Mõiste ühendab „deep learning’u“ ehk masinõppe meetodi sõnaga „fake“ ehk võltsing.

Kaks suunda, milles see esinejaid mõjutab

Esimene suund on tuntud: inimese nägu monteeritakse ilma tema teadmata seksuaalse sisuga materjali. Esinejate jaoks tähendab see, et nende nime all võivad levida võltsingud, mis sisaldavad materjali, mida nad pole kunagi filminud ega heaks kiitnud, näiteks tegevusi, mis on nende No-List’is.

Teine suund jääb sageli tähelepanuta: esinejate ehtsad salvestised toimivad kehana, millele paigutatakse mõne teise, asjasse puutumatu inimese nägu. Ka sel juhul kasutatakse sinu materjali millekski, millega sa pole nõustunud.

Lisandub kolmas, lepinguline tasand. Piisava hulga salvestiste abil saab treenida digitaalset teisikku, mis loob uusi stseene, ilma et peaksid enam kunagi kaamera ette astuma.

Millele lepingus tähelepanu pöörata

Loe kasutusõigusi käsitlev klausel hoolikalt läbi. Probleemsed on sõnastused, mis lubavad materjali töödelda „mis tahes tehnilisel kujul“, kasutada seda „kõigi teadaolevate ja tulevaste meetodite jaoks“ või sõnaselgelt treenida tehisintellektisüsteeme ja luua sünteetilist sisu. Korrektsed lepingud reguleerivad seda sõnaselgelt ning jätavad sellise kasutuse välja või näevad selle eest ette eraldi tasu. Kui sa pole kindel, küsi kirjalikult üle ja lase vastus lepingusse lisada. Lepingu ülesehitust selgitab artikkel Modellileping lõik-lõigult.

Õiguslik olukord üldjoontes

Deepfake riivab õigust oma kujutisele ja üldist isikuõigust. Sellest tulenevad tsiviilõiguslikud nõuded tegevuse lõpetamiseks, kustutamiseks ja teatud juhtudel kahju hüvitamiseks. Seksuaalse sisuga võltsingute levitamine ilma nõusolekuta võib olla ka kuritegu. Euroopa tasandil kehtivad teatud tehisintellekti abil loodud sisu puhul lisaks märgistamiskohustused. Õigusvaldkond areneb kiiresti; konkreetsel juhul tasub pöörduda advokaadi poole.

Kui võltsing välja ilmub

• Salvesta leiukohad koos aadressi, kuupäeva ja ekraanipildiga, enne kui millestki teada annad.
• Teata sisust platvormile. Suured platvormid keelavad oma eeskirjades nõusolekuta sünteetilised intiimpildid.
• Taotle eemaldamist Takedown’i kaudu ning otsingumootoritelt tulemuse eemaldamist indeksist.
• Esita politseile avaldus, eriti kui võltsinguga kaasneb väljapressimine.
• Teavita produktsiooni, kui kasutatud on võtte ehtsat materjali. Õiguste omajana saab ka produktsioon täiendavalt tegutseda.

Võltsinguid ei ole alati võimalik ära tunda. Märgid võivad olla ebaloomulikud üleminekud juuksepiiril ja lõual, värelevad servad, sobimatu valgus või tätoveeringud ja sünnimärgid, mis puuduvad või asuvad vales kohas. Teate esitamiseks ei pea sa aga tõestama, et tegemist on võltsinguga. Piisab sellest, et sa ei ole avaldamiseks nõusolekut andnud.

Digitaalse vägivalla vastased nõustamiskeskused aitavad ka deepfake’ide korral. Oluline on: võltsing ei ole sinu töö tagajärg, vaid kolmandate isikute toimepandud rünnak.