Sõnastik · Raha ja maksud
Tööüliõpilane
Õpingutele ametlikult registreeritud üliõpilane, kelle töö jääb õpingute kõrval teisejärguliseks ja on seetõttu suuresti sotsiaalkindlustusmaksetest vabastatud.
Tööüliõpilane on inimene, kes on nõuetekohaselt õpingutele registreeritud ja töötab õpingute kõrval töösuhtes, mis jääb ajaliselt ja majanduslikult õpingutele allutatuks. Sellise töö eest ei tule siis tasuda ravikindlustus-, hoolduskindlustus- ega töötuskindlustusmakseid, vaid ainult pensionikindlustusmakseid. See niinimetatud tööüliõpilase erand on seotud tingimustega, mida täiendavad võttepäevad võivad kõikuma lüüa.
Keskne tingimus: kõigepealt õpingud
Sotsiaalkindlustusasutused kontrollivad, kas ülekaalus on inimese kuvand üliõpilasena. Rusikareeglina kehtib nädalane tööaeg, mis loenguperioodil ei ületa teatavat tundide arvu; semestrivaheajal on lubatud rohkem töötada. Täpsed reeglid ja erandid avaldavad haigekassad. Otsustav on, et sinu aega ja tööjõudu kujundavad eelkõige õpingud.
Võttepäevade eest esitatakse enamasti arveid iseseisvate üksiktöödena ning seega ei ole need tööüliõpilase töö. Need võivad aga mõjutada üldhinnangut. Kui käid tööüliõpilase töö kõrvalt regulaarselt võtetel, peaksid arvestama, et haigekassa võib küsida tööde kogumahu kohta.
Mis muutub staatuse kaotamisel
Kui töösuhe kaotab tööüliõpilase staatuse, muutub see nii sinu kui ka tööandja jaoks täielikult kindlustusmaksetega maksustatavaks. Lisaks võib see mõjutada üliõpilase ravikindlustust, kui iseseisvat tegevust peetakse põhitegevuseks. See juhtub eelkõige siis, kui võtetest saadav sissetulek ja ajakulu hakkavad sinu igapäevastes õpingutes domineerima.
Sõltumata sellest kontrollivad teised asutused oma piirmäärasid: BAföG-amet sissetulekut, maksuamet maksuvaba põhisummat ja haigekassa pere kindlustusega hõlmatust.
Tööandja ja kõrvaltegevus
Paljud tööüliõpilaste töölepingud nõuavad, et muudest tegevustest teatatakse. See puudutab eelkõige mahtu, mitte sisu. Enamasti piisab asjalikust märkusest, näiteks „iseseisev tegevus modellina“. Lisateavet leiad lehelt kõrvaltegevus.
Kasuta semestrivaheaega õigesti
Loenguvabal ajal on lubatud töötada pikemalt, ilma et tööüliõpilase staatus kaoks. Võttepäevade jaoks on see parim aeg: mitu kokkusaamist saab koondada, teistesse linnadesse sõite on lihtsam korraldada ja õpingud ei kannata. Jälgi siiski, et tööüliõpilase töö ja võttepäevade kogumaht ei koormaks sind nii tugevalt, et õpingud jääksid üldhinnangus tagaplaanile. Kui veedad terve aasta jooksul rohkem aega töötades kui õppides, riskid sellega, et sind liigitatakse töötajaks, kelle jaoks õpingud on kõrvaltegevus. Ka akadeemiline puhkus muudab olukorda, sest sel juhul ei ole üldjuhul õpingud esiplaanil.
Nii säilitad oma staatuse
- Koonda võttepäevad semestrivaheajale või nädalavahetustele, et loenguperiood jääks puutumata.
- Pane iga kohtumise kuupäev ja kestus kirja. Nii saad haigekassale ja tööandjale tõendada, et õpingud on esiplaanil.
- Kahtluse korral küsi enne oma haigekassalt; kirjalik vastus kaitseb hilisemate tagasinõuete eest.
- Registreeri iseseisev tegevus maksuametis enne esimese tasu laekumist.
Seda, kuidas üksikuid võttepäevi õpingutega ühendada, kirjeldab leht üliõpilastöö.
Avatud küsimus selle kohta?
Mõisted selgitavad, mida miski tähendab, kuid mitte alati seda, kuidas see sinu puhul välja näeb. Kui tahad teada, mida see sinu jaoks konkreetselt tähendab, küsi meilt — sellest ei pea kandideerimist saama. Paljud vastused leiad juba korduma kippuvatest küsimustest.