Vabakutseline

Vabakutselised on füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle tegevus liigitatakse tulumaksuseaduse kohaselt sõnaselgelt vabakutseliseks tegevuseks, näiteks kunstiline, kirjalik, teaduslik või teatav nõustamistegevus. Nad ei pea ettevõtlusluba taotlema, ei maksa ettevõtlusmaksu ning arvestavad oma kasumit üldjuhul lihtsa tulude ja kulude aruande alusel.

Miks puudutab see küsimus otseselt esinejaid?

Kes filmib esineja või esinejana enda arvel, tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Siiski jääb lahtiseks, kas saadud tulu käsitatakse vabakutselise või ettevõtlustuluna. Kunstilise tegevuse puhul nõuab maksuseadus isikupärast loomingulist panust ehk teostust, milles on äratuntav isiklik väljendusjõud. See, kas näitlemine kaamera ees selle künnise ületab, sõltub konkreetsest juhtumist: rollist, loomingulisest mänguruumist ja sellest, milline on tegevuse üldine iseloom.

Valdkonna kohta ei ole üldist vastust. Mängufilmi peaosa koos stsenaariumi ja dialoogiga saab põhjendada teisiti kui osalemist võttel, kus lavastuse juhised määravad kõik. Lisaks on tegevusi, mis sarnanevad pigem kaubandusega: enda klippide müük, tellimused fänniportaali kaudu või müügiedenduskaubad. Maksuamet liigitab sellise käibe sageli ettevõtlustuluks.

Millest liigitus sõltub?

• Registreerimine: Vabakutselised teatavad oma tegevuse alustamisest ainult maksuametile maksukohustuslase registreerimise küsimustiku kaudu. Ettevõtlusega tegelejad peavad lisaks registreerima ettevõtluse kohaliku omavalitsuse juures.
• Ettevõtlusmaks: Seda tuleb maksta ainult ettevõtlustulult, mitte vabakutselise tegevuse tulult.
• Koda: Ettevõtlusega tegelejad saavad üldjuhul tööstus- ja kaubanduskoja liikmeteks, oma kutsekoda mitteomavad vabakutselised aga mitte.
• Raamatupidamine: Vabakutseliste puhul võib käibe suurusest sõltumata piirduda tulude ja kulude aruandega; ettevõtlusega tegelejatele võib teatud piirmäärade ületamisel tekkida kohustus koostada bilanss.

Käibemaks ei sõltu sellest küsimusest. Ka vabakutselised on käibemaksuseaduse tähenduses ettevõtjad ning võivad kasutada väikeettevõtja erikorda või näidata arvel käibemaksu.

Segategevuse risk

Paljud esinejad ühendavad lavastuste võttepäevad enda loodud sisuga. Just siis muutub eristamine keeruliseks. Kui tegevusvaldkondi ei saa selgelt lahutada, võib ettevõtluslik tegevus mõjutada kogu tegevuse liigitust. Sellele aitavad kaasa eraldi arvestus, eraldi arveseeriad ja selge määratlus, millisest allikast iga tulu pärineb. Seda, kuidas registreerimine ja igapäevane tegevus omavahel seotud on, kirjeldab artikkel Iseseisvalt esinejana tegutsemine.

Kuidas otsust teha?

Kirjelda oma tegevust maksukohustuslase registreerimise küsimustikus konkreetselt ja ausalt: võtted lavastustele, enda platvormid, muud tellimused. Kas maksuamet sinu hinnanguga nõustub, selgub registreerimise käigus ja hiljemalt esimesest maksuteatest. Kes liigitab end ennatlikult vabakutseliseks, kuid keda hiljem käsitatakse ettevõtlusega tegelejana, peab võib-olla mitme aasta eest ettevõtlusmaksu tagantjärele tasuma. Seevastu tarbetu ettevõtluse registreerimine toob eelkõige kaasa lisatööd ja koja liikmemaksud.

Lase liigitus enne alustamist asjatundjal üle kontrollida, eriti kui kavatsed algusest peale kasutada mitut tuluallikat. Hilisem parandamine on võimalik, kuid tülikam kui algusest peale korrektne liigitus.

See sissekanne selgitab mõistet ega asenda maksunõustamist.